MINU 1 AASTA TOITLUSTUSETTEVÕTLUST

Märtsikuus 2022 on saanud täpselt 1 aasta sellest hetkest, kui ma otsustasin hakata ise ettevõtlusega tegelema. See aasta on läinud väga kiirelt ja põnevalt.

Tänaseks olen ma 100% veendunud, et tegin ainuõige valiku. Olen alati olnud väga rahutu hing. Ma otsin alati järgmist väljakutset, järgmist kohta kuhu ronida. Selles suhtes on ettevõtlus ennast tõestanud kui ideaalne väljund minu energiale. 

Ettevõtjana ei teki sul mingit lage ette, et kuskile edasi liikuda ei anna – taevas on piiriks ja neid õppimisekohti on nii tohutult palju, et see on iga uus päev uus väljakutse. Mulle sobib.

Selles postituses tahaksingi võtta huvi pärast ette siis möödunud ettevõtlusaasta, analüüsides oma tulemusi ja ehk on see mõne lugeja jaoks põnev teema.

AJARAAMISTIK

Tegelikult sai Gastronomist loodud juba 2020 alguses. Huvitaval kombel just enne pandeemia algust. Mul oli väga selge soov hakata arendama oma personaalbrändi, mis laieneks pisut välja minu peakoka tööst. Mingit vaheldust igapäevatööst ja midagi mis on minu enda oma. Eks mingi väike taustamõte oli kunagi ehitada sellest ka mingi ettevõtlus, aga see oli küllaltki kauge idee.

Esialgu oli plaan pidada ainult blogi. See idee laienes väga kiiresti erinevateks suundadeks, kuna alates märts 2020 olid meil küllaltki ootamatu olukord. Ühelt poolt tekkis natuke rohkem vabat aega (kõik oli ca 2 kuud täiesti kinni, kas mäletate?). Teiselt poolt oli kogu ühiskonna sulgemine küllaltki šokk, mis sundis lihtsalt oma alternatiive kaaluma.

Teadmata kui põhjalikuks kriisiks meil kujuneb ning kuidas see kõik üldse laheneb siis paratamatult oled sunnitud natukene enda peale mõtlema ning tajuma mida sa teeksid kui nüüd sissetulekut üldse pole. 

Aga siiski ei tulnud kordagi pähe mõte, et vahetada eriala. Pigem just oli nüüd põnevam, et kuidas ma jätkan oma teed kokana sellises keerulises olukorras.

Tolleaegne kiire samm oli 2020 suve alguses osaleda Tartu Ärinõuandla alustava ettevõtja baaskoolitusel. Mingil määral olin ma varem ettevõtlusega kokku puutunud läbi elukaaslase Nurren.ee ehitamisega, aga see koolitus andis mulle väga palju teadmisi ja konkreetset analüüsi, et kas ma tahan olla ettevõtja ja kuidas ma oma ettevõtlust ellu saaks viia.

Võib-olla ongi ettevõtluskoolituse üks suurimaid ülesandeid panna inimesi ise mõtlema, et mida nad päriselt elust saada tahavad ning kas ettevõtlus nende iseloomu või ambitsioonidega üldse kokku sobib. Selles suhtes ei suuda ma Ärinõuandla koolitajaid ära kiita.

Peale seda koolitust olingi kindel, et tol hetkel konkreetselt ei olnud ma veel valmis ettevõtlusega alustama. Aga ma tundsin ennast hästi, et olin saanud mingil määral tööriistad, et seda vajadusel ning õige hetke tekkimisel teha.

Selgitan, et terve 2020 ja 2021 aasta olin ma peakokana jätkuvalt tööl, lahendasin jooksvalt koroonaga seotud muresid ja probleeme ning töö kõrvalt nokitsesin n.ö. enda projekti. 

Kes vähegi teab siis peakoka töö on tavapäraselt vähemalt 250-300 tunnine koormus igakuiselt. See ei jäta väga palju aega. Õnneks oli koroonakriisil selline lainetav mõju, et vahepeal oli jõhkralt tööd ja vahepeal jälle tänu piirangutele „andis järgi“.

Seega kulus mul terve ülejäänud 2020 aasta, et olukorda seedida, plaani pidada ja kaaluda. 2021 alguses tundsin, et nüüd on õige hetk mõtted tegudeks vormistada.

Mõned märgilised kuupäevad:

2021 jaanuaris sai ettevõte registreeritud.

2021. märtsi lõpus tegin esimesed kulutused ettevõtte arvelt ehk algas reaalne töö.

2021. maikuus teenisin esimese üritusega esimese tulu.

Ehk siis sisuliselt ettevõtte esimesed 5 kuud ehitasin ma endale põhja, millega üldse käivet tekitada. See ei ole mingi üleöö sündinud asi.

2021 suve jooksul sai tehtud erinevaid projekte, aga ikkagi siis töötades küllaltki palju teiste jaoks. Aidates teistel ettevõtetel oma üritusi korraldada.

Kõik see taustatöö kulmineerus novembris kui toimus esimene minu enda korraldatud üritus – Schmidt veiniõhtusöök sügiseste maitsetega. See oli väga pingeline hetk ja suur väljakutse. Esimest korda vastutada kõikide külaliste ootuste eest ainuisikuliselt. 

Ürituse õnnestumine või ebaõnnestumine oli 100% minu kätes. Õnneks läks kõik edukalt. Seda isegi suuresti mitte ainult tänu minule, vaid tänu ka minu kamraadidele Andrusele ja Francile.

Peale seda üritust tundsin, et olen õigel teel.

Alates detsembri algusest 2021 lõpetasin palgatöö, ning sellest hetkest alates olen olnud 100% sõltuv ainult enda võimest luua väärtust. Hirmutav. Ebakindel. 

Aga kindlasti ei tahakski mingit muud moodi.

 


 MÕNED ASJAD MIDA OLEN SELLE AJAGA ÕPPINUD

 

Hea ettevõtja (ja ka juhiks) olemine ei ole sõltuv väga sellest mida sa oskad ja tead mingi konkreetse teema kohta (kuigi see tuleb kasuks). Pigem sõltub edu sellest, kuidas ja kui kiiresti sa suudad lahendada probleeme.

Ma kunagi arvasin, et ettevõtjad või juhid on oma rollides ainuüksi selle tõttu, et nad oskavad palju ja teavad palju. Tänaseks ma olen arvamusel, et ega keegi lõpuni kõiki asju ei tea mis neile ettevõtjana ette tuleb. 

Pigem on ettevõtjatel ja juhtidel tööriistad ning kogemus kuidas tekkivaid küsimusi lahendada. Number üks tegevus millega sa tegeled enamik ajast on problem solving.

Nt kui probleem tekib, siis kas ma oskan seda ise lahendada? Kui ei, siis kust ma leian selle info, et seda lahendada. Kui see info ei ole vabalt kättesaadav, siis kuidas ma leian kellegi kellel see info oleks ja kas nad saaksid minu probleemiga aidata? 

Probleemi lahendades näen ma kuidas minu otsus välja mängis ning oskan järgmine kord sarnase probleemi tekkimisel teha kiiremaid/targemaid otsuseid.

Lahendamatuid olukordi lihtsalt ei eksisteeri (kui just ei tegele mingi kvantumfüüsika matemaatikaga). Kõik asjad saavad lahendatud - küsimus on selles, kui hästi konkreetne küsimus lahendati. Samas on lohutav, et iga kord kui mingi teemaga tegeled saad selle tagataskusse panna järgmiseks korraks kui midagi sarnast ülesse kerkib.

Ja sealt tulebki sisuliselt igapäevane töö ettevõtjana. Ehk väga raske on prognoosida kõike mis teel ette tuleb, aga mida rohkem otsuseid teed ja mida rohkem tulemust näed seda targemaks ja effektiivsemaks muutud.

 

Toitlustusettevõtlus on üks kuradi raske ala

Seda peamiselt füüsilisest vaatepunktist vaadatuna. Ükskõik kui kaval sa ka ei ole – toitlustuses on puht füüsiline aspekt, mida lihtsalt ei saa kuidagi edasi aretada.

Ehk, et kui sa teed cateringe, siis kogu mööbel, nõud, töövahendid, köögitööriistad TULEB FÜÜSILISELT LIIGUTADA ÜHEST KOHAST TEISE. Hiljem on vaja ka kõik reaalselt ära pesta, sorteerida ja uuesti ladustada korralikult. Ma usun, et ma kunagi üsnagi tugevalt alahindasin seda külge. Eks restoranides kus ma varasemalt olin töötanud, tegeles iga etapiga erinev inimene. Täna teen seda kõike ise ja üksi.

Ja seda kõike alates varahommikust kuni siis peale üritust mis on tavaliselt kella 22-24 paiku.

Jah seda kogu teemat on ka võimalik n.ö. outsourcida/anda kellegile ülesandeks, aga äris kus on niigi väikesed marginaalid ei jääks mulle endale peaaegu üldse midagi kätte. Terve aja jooksul on olnud reaalselt ka üritusi, kus ma tulin oma kulude ja tuludega nulli ning üksikud korrad kus olen pidanud ürituse tegemisel ka ise peale maksma. Aga eks see kõik on õppimise koht ning tagasi vaadates ei teeks ma midagi teisiti.

Seetõttu olen ma ka täna rohkem kui kunagi varem arvamusel, et :

toitlustus lihtsalt ei ole ala mida saaks teha keegi kes seda sügavalt ei armasta. Raha teenimiseks on palju kergemaid, lihtsamaid ja mõistlikumaid viise ning ma ei soovitaks seda kellelegi kelle jaoks oleks see lihtsalt töö.

Mulle endale see töö meeldib ja mõistan neid raskusi. Ja minu töö tulemus ei ole otseselt rahaliselt mõõdetav. Pigem on minu "palgaks" rõõmus inimene, kellele olen suutnud pakkuda meeldejääva elamuse läbi toidu. Tean, et sama tunnevad väga paljud toitlustuseriala inimesed.

 

Koostöö ja abi küsimine on kiirelt edasiviiv jõud.

Üksi pusimisel on omad võlud. Aga kõige suuremad sammud järgmiste eesmärkide suunal olen ma teinud eranditult siis, kui ma olen teinud koostööd teiste ettevõtete, teiste edumeelsete inimestega või kui ma olen küsinud abi.

Mul on olnud ühed kõige põnevamad jutuajamised erinevatel messidel ja üritustel käies jagades oma mõtteid või väljakutseid sarnastel elualadel töötavate inimestega. Kui ma varem rääkisingi sellest, et iga ettevõtja suur väljakutse on probleemide lahendamise kiirus siis väga paljud inimesed on seda sama teed läbi käinud ning ainult mõistlik on nende soovitusi kuulda võtta.

Seetõttu ongi hea tõdeda, et õnneks ei ole ettevõtja kunagi üksi – tuge oma tegudes ja mõtetes olen ma väga palju saanud. Küll aga alles siis, kui ma ise jutuks tõin millised probleemid mul lahendamist vajavad. Kui ma saaks anda ainult ühe soovituse kellegile, kes plaanib sama teekonda või kellel on sama teekond käsil – siis küsi julgelt abi ja aruta teiste inimestega ideesid!

TÖÖ TULEMUS AASTA JOOKSUL

TULUD

Ma usun, et paljude jaoks kõige põnevam osa – kui palju siis suutsin käivet tekitada? Arvestada sellega, et kuni 2021 detsembri alguseni tegin seda kõike põhitöö kõrvalt.

Kuude kaupa (arvestatud kassapõhiselt, mitte tekkepõhiselt) :

2021

Märts  : 100€

Aprill  : 100€

Mai  : 316€

Juuni  : 1601€

Juuli  : 1200€

August  : 1749€

September : 220€

Oktoober : 2100€

November : 1606€

Detsember : 5522€

2022

Jaanuar : 1993€

Veebruar : 2575€

Märts : 2599€

 

Kokku esimese aasta tulud 21 681€

 

Ehk siis peab tunnistama, et ega midagi ülemäära erilist siit vastu ei vaata. Olid paremad kuud, olid kehvemad kuud ning kõikumist päris palju. Tuletan meelde, et see siin on puhtalt tulude pool mitte kasum.

Siit lähevad maha kõik tooraine ostmine, nõude rent, serveerimisvahendid, köögiseadmed jne.

 

KULUD/KASUM

Kuludest võib rahulikult teha väga üldise kokkuvõtte selliselt, et kokku aasta jooksul olen ma endale isiklikult välja maksnud 1600€. Seda võib siis lugeda netokasumiks, kuigi vormistatud „palgana“.

Kõik ülejäänud summa on läinud kulude katteks. Ehk kulusid ca 20 000€

Mis ei ole iseenesest väga hull, sest, et see teeb n.ö. kasumiprotsendiks 7%, mis on isegi viisakas tulemus toitlustusmaailmas. Täna peaksid paljud toitlustusettevõtjad olema rõõmsad kui üldse kasumit tuleb.

Aga mõelge ka ise, kas oleksite nõus terve aasta aega tegema rasket füüsilist tööd tehes pikki päevi teenides selle eest ainult 1600€. Selline on alustava ettevõtja reaalsus.

Aga see on nii pagana põnev. Siit on ainult vaja ehitada, mõelda kuidas edasi, kuhu oma energiat suunata jne. Probleeme lahendada.

NB: Kes raamatupidamist pisut tunneb, siis eks tegelikult on raamatupidamuslikult kasum loomulikult suurem, kuna ettevõttesse tagasi investeeritud rahad ei ole kuhugi kadunud ning bilansis vaatab vastu muidugi suurem väärtus (nt olemasolevad seadmed, serveerimisvahendid, laos olev kaup jne). Artikli huvides toon välja ainult netosummad.


KOKKUVÕTTES

Ega sellisest tulude ja kulude tabelist ei loegi välja seda, kui palju on see aasta mulle tegelikult andnud.

Just nimelt põnevate kogemuste, uute tutvuste, ägedate projektide, uute arusaamade ja kõige muuga. Ma usun, et rahalisest poolest palju tähtsam on see, millise põhja ma olen endale ehitanud nii brändi mõttes kui ka rikkalike inimsuhete mõttes.

Kogemus eelarvestamises, tööplaneerimises, partnersuhete haldamises, meeskonnajuhtimises ja kõiges muus on minu jaoks hindamatu väärtusega.

Ma loodan enda ettevõtlust kasvatada ja arendada. Minu teekond on alles alguses ning loodan seda teemat ka rohkem avalikkusega jagada, et inimestel tekiks parem arusaam sellest, millega toitlustusettevõtjad peavad rinda pistma. See ei ole lihtne, aga miks peakski olema? Mina leian, et see lahenduste otsimine on väga äge protsess.

Mulle meeldib kuhu ma olen jõudnud ja mulle meeldib, kuidas ja kellega ma täna asju ajan. See tee on olnud käänuline, aga 100% seda väärt.




Aitäh lugemast!

Kirjuta mulle mis arvad sina :
Email again:
JAGA POSTITUST :

Eelmine
Polpo restoran. Ühe peakoka lugu
Järgmine
Gastronomist gurmeeõhtusöögid Murimäel

Lisa kommentaar

Email again: