Toitlustussektori update USAs

TÖÖTAMINE TÄIELIKUS KARANTIINIS - RESTORAN 886

Esimene video räägib loo NYC restoranist 886, mis pidi täpselt samamoodi nagu paljud teised sulgema oma uksed. Kuna tööd ei olnud kellegile pakkuda pidi restoran ka töötajad palgata koju jätma.

Sellises olukorras oli vaja teha otsus – kas sulgeda täielikult, või kasutada võimalust teha kaasamüüki. Kuna restorani olemus ei olnud kunagi kaasamüügi jaoks disainitud, tegid nad otsuse kaasa siiski müüa, kuid ainult tingimusel kui kogu tulu läheb töötajate abifondi, et töötajate elu ei peaks kriisi ajal peatuma.

Tulemuseks äärmiselt edukas töökorraldus, kus sisuliselt müüakse iga päev ettevalmistatud toidud lihtsalt välja. Kuna omanikud on ise tööl, ei lähe nad ametlikult „töötajatena“ arvesse ning nad on võimelised tootma mingit kriitilist kogust toidupakke.

Nende kaasamüügi süsteem on ka omamoodi huvitav. Nad valmistavad oma toidud n.ö. poolenisti. Kõik vajalikud koostisained mingi toidu jaoks valmistatakse värskelt, kuid pakitakse eraldi. Kodus võib inimene kas soojendada kohe või hiljem. 

Sellisel viisil ei pea restoran tegema järeleandmisi kvaliteedis, kuna inimene viimistleb toidu kodus (keedab nuudlid, lisab köögivilja ja soendab puljongi).

Igati tore ettevõtmine, seda eriti, kuna omanikud pingutavad selle nimel, et oma töötajate elu kriisi ajal toetada.

Lisaks kõigele on kohalikud inimesed võtnud vaevaks „teha välja“ toidupakke neile, kes seda rohkem vajavad – nt meedikutele või vähekindlustatud ühiskonna liikmetele. Muljetavaldav, kuidas kogukond enda omade eest hoolitseb.

KUIDAS KOROONAVIIRUS HÄVITAS TERVE RESTORANIÄRI JUSTKUI ÜLEÖÖ

Teine video räägib olukorrast natukene laiemalt – teadvustatakse fakti, et kõik on kinni ja kuhu võiks edasi?

Üks restoranipidaja, kes oma loo räägib toob välja selle, et isegi kui restorani kulud on kaetud kriisi perioodiks, isegi kui valitsus tuleb appi ja aitab katta jooksvad kulud selleks nullperioodiks, kuni on täielik liikumiskeeld (tõenäoliselt 2 kuud), siis peale seda tuleks ikkagi äri uuesti avada. 

Kui keegi üldse midagi restorani avamistest teab, siis kogu see protseduur on äärmiselt kallis ettevõtmine. Asi, millega rahaliselt ei ole juba töötav restoran arvestanud. 

Seega isegi kui punnitada paar kuud vastu pidada, siis ei tundu hetkel, et kui asi läbi saab, uuesti avades jookseks äri nagunii omadega põhja. Reservid on peaaegu nullis.

Tuuakse ka välja selle, et kuigi kaasamüük ja delivery on justkui lubatud, siis ei ole see paljude jaoks jätkusuutlik ärimudel. 

Kõrged vahendustasud söövad selle vähesegi, mis muidu kataks paljusid jooksvaid kulusid. Kaasamüügi käibed lihtsalt ei kata tühjana seisvat restoranipinda, tööjõukulusid ja toorainekulu. Sellest tulenevalt on ka suur koondamiste laine. 

Esialgu on arvatud et koondamised on tegelikult sisuliselt palgata puhkused, et kui kohad uuesti avavad siis võetakse töötajad uuesti tööle, aga reaalsuses paljud kohad siiski enam ei ava.

KOKKUVÕTTEKS

Kugi võib tunduda, et kuna olukord on sama (liikumispiirangud, karantiinireeglid), siis ma arvan, et Eesti olukord on suts parem. USA ettevõtlus on ikkagi pisut erinev meie omast. Sellist töökohtade massilist kaotust ei ole ma veel Eestis täheldanud ning lootus suuremal hulgal teiselt poolt välja tulla on suurem.

Ma julgen arvata, et Eesti toitlustusasutused on juba aastaid töötanud pool-kriisises olukorras üritades lihtsalt ellu jääda. Meil on väga selge madal ja kõrghooaeg ning madalhooajaga toimetulek on meil juba veres. See oskus tuleb siinkohal kõvasti kasuks.

Andke teada, mis teemast arvate!

Loodan, et artikkel meeldis.

Jaga artiklit: