KOROONAKRIISI MÕJU RESTORANIÄRILE MUJAL MAAILMAS

Kindlasti ma ei taha süvendada paanikat või tekitada asjatut muret juba niigi äreva teema ümber. Aga leian, et huvitav oleks teha mingisuguseid kokkuvõtteid/järeldusi sellest, kuidas on viirus mõjutanud teiste riikide toitlustussektoreid.

Paratamatult on meie äri globaalne selles suhtes, et toitlustusteenuse pakkumise põhimõtted on olenemata asukohast sarnased. Peamised kulupunktid on samad – tooraine, tööjõud, ruumid ja kommunaalid. Töökorraldus üldiselt sarnane – tooraine sisse, see töödeldakse müüdavaks tooteks ning see siis serveeritakse (olenevalt tasemest siis kas elamuse või lihtsalt kõhutäitena). Kliendid tarbivad seda toodet, maksavad selle eest ja loodetavasti lahkuvad restoranist rõõmsamana kui sinna tulles. 

Tõsi – kõikide riikide toitlustusasutused ei ole 100% samas olukorras. Just täpselt selle tõttu, kuna erinevate riikide korraldused kriisiga tegelemiseks on olnud pisut erinevad. Valitsuse abi sektori aitamiseks on erinevatel tasemetel. Aga lõppude lõpuks on restoranide enda teha, kuidas asjast edukalt välja tulla. 

Siinkohal toongi välja viimased uudised antud teemal.

Allikatena kasutatud artiklid leiab kui vajutada piltide peale.

INGLISMAA

 Käesoleva nädala alguses hakati alles UK-s asja tõsiselt võtma. Tulid esimesed soovitused valitsuse poolt, et inimeste liikumist piirata. Üheks nendest soovitustest oli hoiduda baaridest, restoranidest, kohvikutest. Rohkem kui 10 inimese koosviibimised keelati.

See on viinud Inglismaa toitlustussektori „vabalangemisse“, kuna valitsusepoolsed avaldused ei sisaldanud mingisugust toetuspaketti või soovitusi sektori töö jätkamiseks. Kas sulgeda uksed? Mis tingimustel võiks toidu pakkumist jätkata? Mis saab töötajatest? Kas muuta kontseptsioon takeawayks? 3 päeva hiljem tegi Inglismaa valitsus küll teemakohase avalduse. Peaminister ütles, et need tööandjad, kes oma töötajate eest seisavad võivad kindlad olla, et valitsus seisab samamoodi nende eest. Ilmselt vihje sellele, et vähendagu kulutusi, üritagu hoida töötajaid – kui selle tõttu minnakse võlgadesse, siis küll valitsus neid aitab. Aga jällegi – ei mingit kindlat tegevusplaani.

Inglismaa külalislahkussektori suurus on 75 miljardit naela, tööd pakub see 3 000 000 inimesele. Kõik need inimesed jäeti „õhku rippuma“ ja see on tekitanud väga palju negatiivset vastukaja. Paljud kohad on Eestile sarnaselt uksed sulgenud, esmalt kaitsmaks oma töötajaid ja külalisi kuid tajudes ka, et isegi kui nad lahti oleks siis ei oleks neil toitu kellegile serveerida.

Väidetavalt on kriisi esimese nädalaga juba korstnasse kirjutatud kolmandik töökohtadest, ehk 1 000 000 töökohta. Kuivõrd need numbrid tõele vastavad – selgub ilmselt järgneva nädala jooksul.

Ettevõtjate ja peakokkade sõnum on olnud üsnagi selgejooneline - ilma valitsuse sekkumiseta ei jää külalislahkussektorist sisuliselt mitte midagi alles.

SKANDINAAVIA

Suures pildis on ka nemad samas paadis – riikide poolt seatud piirangud on konkreetsed ja möödapääsmatud.

Paljud skandinaavia toidukohad on teinud kiireid liigutusi peale liikumispiirangute kehtestamist. Mitmed restoranid töötasid sisuliselt mõne päevaga välja kohaletoimetamisesüsteemid, et hoida restorani vee peal. Tundub, et see on toonud häid tulemusi ning sotsiaalmeedia abiga on restoranide kaasatellimisest saanud justkui rahvuslik päästemissioon, kust kõik osa võtavad. Lemmikrestoranist tellimine on kohalikele eeskujulik tegevus ning üha rohkem restorane tulevad välja innovatiivsete lahendustega, et olukorraga paremini kohaneda.

 Taani/Norra/Rootsi on juba aastaid olnud toitlustusäride jaoks suur eeskuju – kui otsiksime lahendusi olukorraga toimetulekuks peaksime väga hoolikalt jälgima, mida tipprestoranid selles regioonis ette võtavad. Tõsi – tegemist on heaoluriikidega, kus ka riigipoolsed abipaketid nii tööandjatele kui ka töötajatele on lopsakamad kui mõnel teisel riigil, aga ikkagi on oma osa tööst ees ka restoranidel endal – kuidas edasi hakkama saada? Minu soovitus on jälgida restorane sotsiaalmeediakanaleid, et näha kuidas kriisiga tegeletakse.

Blogija Anders Husa on näiteks kokku pannud väga pika nimekirja Oslo ja Kopenhaageni restoranidest, kellelt kohalik tellida saab. Kas võiks ka Tartu või Tallinna kohta sellise nimekirja teha?

Näiteks Restoran Manfreds, mis kuulub kõrgelt hinnatud Relae gruppi on suur näidis, kuidas restoran oma fookust kiirelt muutis ning pakub hetkel takeawayd.


Tippkoka Rene Redzepi poolt loodud MAD feed on sotsiaalmeedias ülesse kutsunud kõiki restoraniäris olevaid inimesi esile tõstmaks initsiatiive, mis oleks heaks eeskujuks teistele. Alustades toiduainete tootjatest/kasvatajatest, kes otsivad uusi kliente eratarbija näol kuni restoranideni, kes ei anna alla ning leiavad loovaid lahendusi, et aidata nii oma kogukonda kui ka töötajaid. Iga postitus toob esile mingi näite maailmast, kuidas olukorraga toime tulla. Soovitan uurida!


Rene Redzepi Noma on ka samamoodi suletud – Rene isiklik pöördumine antud teemal :


USA

Põhja-Ameerika on pigem veel kriisi algusfaasis. Esimesed piirangud inimeste liikumisele osariikide lõikes on kõigest mõne päeva vanused. Aga see on juba toonud esimesed majanduslikud tulemused. Näiteks New York on linnapea korraldusega sulgenud kõik restoranid kohapeal söömiseks.

Restoranide broneeringusüsteemid näitavad järsku langust sisuliselt üleöö ning kõik kellel ei ole varusid, millest suletud äri üleval hoida on pidanud juba uksed sulgema lõplikult. Vastavalt USAs kehtivatele seadustele on töötajate lahtilaskmine olnud pigem kiire liigutus eesmärgiga saada nad töötuskindlustus rahade peale kuniks restoranid uuesti avavad (kui avavad). Restoranide rahavarud on pigem kesised ning mitmete (ka tipp)restoranide jätkamine on küsimärgi all.


Palju kriitikat on saanud kiirtoiduketid (Nt McDonalds ja Starbucks), kes kulutasid suure osa oma eelmise aasta vabast rahast aktsionäride ning juhatuse liikmete rahakoti paksendamise peale. Ehk kriisiga toimetulekuks lihtsalt vaba raha enam ei ole ning vastavalt sellele on alanud kohtade sulgemine, töökohtade kaotamine. Üleval on arutelu, kas selliseid ettevõtteid peaks valitsus üldse toetama?

Kokkuvõttes on hetkeolukord USAs ebakindel ja ärev. Keegi ei tea täpselt kui kaua liikumispiiranguid hoitakse, kui pikalt hoitakse soovitust MITTE restorane külastada, ehk samamoodi on ka restoranitöötajad äraootavas olukorras. Ilmselt toob järgmised paar nädalat rohkem selgust, kuid hetkel on teada, et peaaegu kõik USA töötuskindlustusameti registreerimiskanalid on täiesti umbes. Näiteks New Yorki töötuskindlustusamet, kes sai möödunud teisipäeval 21 000 kõnet tavapärase 2000 asemel. 110 000 kodulehe külastust tavapärase 42 000 asemel.

Toitlustussektor oli plaaninud see aasta tekitada 899 miljardit dollarit käivet, mis esialgsete hinnangute põhjal langeks koguni 225 miljardi võrra. See on neljandik kogu sektori käibest! Töötajate hulk, kes arvatavasti töö kaotavad on 5-7 miljonit töötajat.

Lahendustena pakutakse välja panna kõik ülevalolevad maksuvõlad, laenud ja muud kohustused pausile. Töölt kõrvale jäänud töötajate palgad võiksid olla kaetud mingis proportsioonis kuni olukorra stabiliseerumiseni, kuid see on juba iga osariigi enda teha, kuidas olukorrale lähenetakse. Kindlasti hoiame silma peal, et milliseid otsuseid langetatakse, mis lahendused leitakse.

Kokkuvõtteks ütleks, et hetkel on veel natuke vara põhjapanevateks järeldusteks. Esialgsed hinnangud on pisut hirmutavad, kuid lootus asja kiireks lahenemiseks on suur. Ega klient lõppude lõpuks kuskile ei kao – tema kättesaamine, talle müümine ja „elamuse“ pakkumise protsess on lihtsalt muutumas. Inimeste lähedust piiravad meetmed hakkavad arvatavasti saabuvate kuude ja aastate jooksul meie kõigi käitumist muutma. Restoranid peavad edasi minnes seda lihtsalt arvesse võtma.


Elame, näeme.

Eelmine
5 NETFLIXI TOIDUTEEMALIST SAADET MIDA PEAKSID VAATAMA!
Järgmine
5 erinevat müügiideed millega restoranis lisakäivet tekitada