Kommenteeri

FILMISOOVITUS : André and his olive tree

Ma olen juba ammusest ajast teinud endale eesmärgiks konsumeerida võimalikult palju erialast materjali. Mingil perioodil tähendas see pigem raamatuid, artikleid jms. Viimase ca 3-5 aastaga on tõusnud esile pigem filmide/sarjade/dokumentaalide tarbimine. Ma usun, et ma võin üsna julgelt välja öelda, et kui on toidumaailmast tehtud mingisugune film/sari, mis on kuidagigi internetiavarustes kättesaadav, siis tõenäoliselt ma olen seda vaadanud.

Kaks suurt abivahendit selle eesmärgi saavutamisel on olnud Youtube ja Netflix.

Netflixis viimasel ajal ringi scrollides võibolla poleks käesoleva filmi peale sattunudki. Ainult lähemalt süvenedes on näha, et kõnealune oliivipuuga André on see sama André, kelle nimirestoran on olnud juba aastaid üks väga kõrgelt hinnatud restoran aasias (ja ka üle terve maailma).


Kes vähegi huvitub restoranide edetabelitest, siis on teada, et restoran André on olnud läbi aastate TOP 50 alati kõrgel kohal. Ära mainitud ka Michelinis 2 tärniga ning tänu oma eestvedajale, oma stiilile ja asukohale palju kõneainet saanud.

Ausalt öeldes ei olnud ma kursis, et see restoran on nüüdseks juba 2 aastat suletud olnud.

Antud film räägib justnimelt selle restorani sulgemisest. Üritades teha sissevaadet André ja ka tema elukaaslase ellu sellel perioodil. Mis on äärmiselt huvitav (natukene ootamatu) perspektiiv. Kuid selle põhjus on tuleb filmi jooksul läbi väikeste detailide välja.

Eks selleks, et filmist 100% täit elamust saada on eeldatud vähemalt mingisugunegi taustateadmine, et kes see André on ning mida ta oma restorani 10 aasta jooksul on saavutanud. Eks seda tuuakse ka filmis mingil määral välja, aga fookus on pigem üleminekuperioodil endal.

Film on kergelt selline Chefs Table-lik, tuues palju kunstilisust visuaalsele poolele. Palju pehmeid kaadreid, palju klassikalist muusikat, mitmed „mõttepausid“. Loo rääkimine läbi nende kõikide elementide on väga kaasahaarav (vähemalt minusugusele toidunohikule). 


MIKS SULGEDA RESTORAN?

Küll, aga, ma arvan, et keskmisele vaatajale jääb pisut müstiliseks see, et miks André siis oma oliivipuuga restorani ikkagi kinni pani. Siin tulebki mängu loo rääkimise pidepunkt, mida väga põgusalt filmi jooksul siit-sealt puudutati.

10 aastat juhtida Michelini tärni tasemel, TOP 50 restorani. Olles ise nii omanik kui ka peakokk on raske. Selline tugev natuur nagu André siin filmis tundub (ja ka paljud teised peakokad, keda olen ka ise kohanud), siis ei tunnistaks ta selle koorma raskust avalikult. Ta tegelikult ju teadis, millesse ta astub. Aga mõningad laused stiilis „meil pole naisega kunagi olnud aega üksteise jaoks“, „ma ei ole 10 aastat ühtegi vabat päeva näinud“, töö selles restoranis, ehk 5 päeva nädalas ja 15h päevas. „Tahan teha nüüd neid asju, mida ma olen oma karjääri nimel siiani ohverdanud“.

Kindlasti tunneb ka palju vastutust oma elukaaslase ees, kellega nad on seda rasket elu koos elanud.

Ma usun, et ta saavutas kõik mida ta soovis saavutada. Tulemus oli tegelikult käes, kuigi seda kolmandat michelini ei tulnud. Aga nagu ta ka filmis ütleb „keda huvitab?“. Tema ja tema meeskond lõi ca 150 uut toitu aastas, nad olid iga õhtu täiesti täis restoran, nad kirjutasid menuka kokaraamatu, nad olid igas mõttes üliedukas ettevõtmine.


KOKKUVÕTTEKS 

Kui osata märgata selliseid peidetud „vihjeid“ selles filmis, et miks üks edukas restorani omanik ja peakokk sooviks oma restorani sulgeda, siis on tegemist ühe väga huvitava filmitükiga. Mitte ainult restorani enda vaatepunktist, vaid ka selle paarisuhte vaatepunktist.

André sai nüüd minna oma kodukanti. Osta oma naisele selle kodu, mida nad on alati tahtnud. Võtta natukene vabamalt. Suur töö on tehtud. Ja mitte ainult tema enda poolt, vaid ka tema teise poole poolt – kes väärib antud restorani edu eest samamoodi kiitust (Tema naine oli siis restorani juhataja).

Hea film, mis paneb mõtlema selle üle, kui palju kokad (peakokad/restoranijuhid) selle äri jaoks ohverdusi toovad. Selleks, et olla maailma parim on vaja täit pingutust. Aga kas peale 10 aastat on see jätkusuutlik? Igati põnev ja mõtlemapanev. Soovitan vaadata.


Tänan lugemast!

Jaga artiklit:

Lisa kommentaar

Email again: